rinnavähk.ee
Haiguse tekke riskifaktorid
Rinnavähi otsene tekkepõhjus ei ole senini kindlalt teada.
Rinnavähki haigestumise riski võivad suurendada mitmed tegurid:
Vanus on oluline riskitegur – haigestumise tõenäosus kasvab vanuse suurenemisega. Rinnavähki haigestumine tõuseb üle 50 aastaselt. Noorematel naistel on rinnavähki harvem.
Tegemist võib olla perekondliku ehk päriliku vähiga, kui haigestutakse rinnavähki alla 50 aastaselt, kui suguvõsas on teada pärilik rinnavähki tekitav geenimuutus, kui suguvõsas on mitmel inimesel olnud rinna- ja või munasarjavähk. Risk on suurem, kui kellelgi lähisugulastest on leitud rinnavähk alla 50 aastaselt. Pärilikule vähile võib viidata ka rinnavähi esinemine mehel.
Pärilikku rinnavähki on hinnanguliselt 10%. Rinna- ja munasarjavähi tekkega seostatakse kõige sagedamini muutuseid BRCA1 ja BRCA2 geenides. Pärilikku rinnavähki, mille puhul inimene juba sünnib vähki haigestumist suurendava geeniga, iseloomustab vähi avaldumine nooremas eas, perekondlik seos ka teistes paikmetes asuvate kasvajatega, sagedamini munasarja ja eesnäärme kasvajaga.
Rinnavähki haigestumise risk on tihedalt seotud naissuguhormoonide – östrogeenide ja progesterooni toimega. Naissuguhormoonid võivad soodustada ja kiirendada vähirakkude kasvu.
Naissuguhormoonide tase organismis ei ole püsiv. Kõrge östrogeenide tase postmenopausis naistel on seotud rinnavähi tekkeriski suurenemisega. Hormoonasendusravi menopausis naistel võib suurendada rinnavähki haigestumise riski.
Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite pikaaegne kasutamine tõstab rinnavähi riski minimaalselt.
Risk rinnavähi tekkele on suurem varase (alla 13. eluaasta) menstruatsioonide alguse ja hilise (üle 50. eluaasta) menopausi saabumise korral.
Haigestumise riski võib tõsta ka hiline esmasrasedus (>35 a), mitte sünnitamine.
Eluaegne rinnavähi risk väheneb sünnituste arvu tõustes.
Varasemalt diagnoositud rinnavähk suurendab oluliselt ohtu rinnavähi tekkeks teises rinnas.
Varasemalt saadud kiiritusravi rindkere piirkonda tõstab samuti rinnavähi tekke riski.
Inimese toit sisaldab umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõningaid peetakse kantserogeenseteks. Ülekaalulisus tõstab rinnavähi riski.
Vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine tõstavad rinnavähi tekke riski.
Rinnavähi teket võib soodustada kokkupuude ioniseeriva kiirgusega ja pestitsiididega (keemiliste taimekaitsevahenditega).
Kuigi haiguse tekkeriski võivad mõjutada mitmed tegurid, puuduvad neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.
Neid riskifaktoreid ei saa alati ise mõjutada, küll aga saab neid arvestades pöörata suuremat tähelepanu võimalikele haigusele viitavatele ohuteguritele ja rindade kontrollile.
