Kiiritusravi on täpselt suunatud ioniseeriva kiirguse kasutamine kasvaja ravimiseks.
Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud. Peale operatsiooni tehtavat ravi nimetatakse täiendavaks ehk adjuvantseks.
Kui operatsioonil on eemaldatud kasvajaline osa rinnast, siis kiiritatakse enamasti allesjäänud rinnakude.
Mastektoomia järgselt tehakse rindkere piirkonna kiiritusravi, kui on oht vähirakkude allesjäämiseks, mis võivad hiljem põhjustada haiguse tagasitulekut selles piirkonnas.
Kiiritusravi tehakse ka samal poolel rinnaga olnud kaenlaalusesse piirkonda, rangluu juurde ja rinnaku kõrvale. Arst otsustab lümfipiirkonna kiiritamise vajaduse sõltuvalt sellest, mitu lümfisõlme oli kasvaja siiretest haaratud, millised olid haigusnäitajad.
Kiiritusravi võib kasutada ka rinnavähi metastaaside ehk siirete korral teatud kehaosades, näiteks luudes valu vaigistamiseks, ajusiirete korral. Üksikute kasvajasiirete korral kasutatakse täppiskiiritusravi, kus suures doosis kiirgus suunatakse väga täpselt.
Ioniseeriv kiirgus saab rakke hävitada või neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. Vähirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest nad kasvavad ja paljunevad kiiremini kui neid ümbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja täielikumalt kui vähirakud.
Kiiritusravi jaoks tehakse spetsiaalses kehaasendis kompuuter igale patsiendile individuaalselt. Kiiritusravi plaan koostatakse selliselt, et kasvajat ümbritsevaid normaalseid kudesid võimalikult vähe kahjustada. Vasakpoolse rinnavähi korral kasutatakse hingamisega kohandatud kiiritusravi, et hoida südant kiirituse eest, ravi ajal tuleb korduvalt hingata sügavalt sisse ja hoida hinge kinni umbes 15 sekundit, selle ajal tehakse ka vajalikud raviprotseduurid.
Raviseanss on täiesti valutu. Ravi toimub igal tööpäeval ja kestab keskmiselt 10 – 20 minutit. Kokku tehakse kiiritusravi seansse sõltuvalt raviplaanist enamasti 15 – 30 korda.
Kiiritusravi ajutiste kõrvalnähtudena võivad tekkida väsimus, isutus, karvade kadu kiiritatava piirkonna vahetus läheduses ja kaenlaaluses piirkonnas. Sageli on nahk kiiritatud piirkonnas punetav, turses ja tundlikum, tekib naha pigmenteerumine nagu päevitamise järgselt. Peale kiiritusravi nahapunetus taandub enamasti 4 nädala jooksul.