Kiiritusravi

Kiiritusravi on täpselt annustatud koguse gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine ravis.

Rinnavähi operatsiooni järgselt kasutatakse sageli kiiritusravi ehk radioteraapiat eesmärgiga hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud.

Kui on eemaldatud osa rinnast, kiiritatakse tavaliselt allesjäänud rinnakude.

Mastektoomia järgselt tehakse rindkere piirkonna kiiritusravi, kui on oht vähirakkude allesjäämiseks, mis võivad hiljem põhjustada haiguse tagasitulekut selles piirkonnas.

Kiiritusravi tehakse ka kaenlaalusesse piirkonda. Arst otsustab kiiritamise vajaduse sõltuvalt sellest, mitu lümfisõlme oli kasvaja siiretest haaratud.

Kiiritusravi tehakse vajadusel ka enne lõikust, et vähendada kasvaja suurust ja muuta see opereeritavaks.

Kiiritusravi võib kasutada ka rinnavähi metastaaside ehk siirete korral teatud kehaosades, näiteks luudes.

Pärast rinnavähi operatsiooni kasutatakse tavaliselt ka medikamentoosset ravi, et vähendada rinnavähi tagasituleviku või teistesse kehaosadesse leviku (metasteerumise) ohtu. Seda nimetatakse täiendavaks raviks ehk adjuvantraviks.

Kiiritusravi võib kasutada kahel viisil:

Suured kiirgusdoosid võivad rakke hävitada või neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. Vähirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest nad kasvavad ja paljunevad kiiremini kui neid ümbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja täielikumalt kui vähirakud.

Kiiritusravi plaan on koostatud selliselt, et kasvajat ümbritsevaid normaalseid kudesid võimalikult vähe kahjustada. Raviseanss ise on lühike ja täiesti valutu. Ravi kestus sõltub kasvaja vormist ja suurusest.

Kiiritusravi ajutiste kõrvalnähtudena võivad tekkida väsimus, isutus, karvade kadu kiiritatava piirkonna vahetus läheduses ja kaenlaaluses piirkonnas. Mõnikord võib nahk kiiritatud piirkonna ümber punetada, olla turses ja valulik.