Mammograafial või ultraheliuuringul leitud kahtlasest kohast võetakse diagnoosi täpsustamiseks koetükike ehk tehakse biopsia.
Koetüki mikroskoopiline uuring selgitab, kas tegemist on pahaloomulise haigusega või mitte. Koematerjalist määratakse vajadusel ka hormoonretseptorite (östrogeen, progesteroon) ja HER2 valgu avaldumine.
Biopsia teostamise otsustab arst, arvestades kogu informatsiooni, mida ta on saanud haige küsitlusel, rinnavaatlusel ja mammograafilisel või ultraheliuuringul.
Koeproovide võtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid:
- peennõela biopsia ehk aspiratsioonibiopsia
- jämenõela biopsia
- väljalõikebiopsia
- vaakumbiopsia
Koeproovid saadetakse patoloogialaborisse ning arst-patoloog hindab, kas nendes leidub pahaloomulise kasvaja rakke.
Kui eemaldatud koetükk on piisavalt suur, siis see külmutatakse ja lõigatakse õhukesteks lõikudeks. Selline meetod võimaldab anda kiiresti esmase diagnoosi. Üksikasjalikum proovitüki hindamine võtab aega mitu päeva.
Rinnanäärme kudet võib prooviks võtta nõela abil või operatsiooni käigus. Meetodi valik oleneb vajaliku tüki suurusest, asukohast ning naise üldisest seisundist.