Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel.
- Rinnavähk pole ainult tänapäevase ühiskonna haigus, esmaselt on seda mainitud juba iidses Egiptuses 1600 aastat eKr.
- Elu jooksul haigestub rinnavähki iga 8. naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis diagnoositakse igal aastal pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 800 naisel, neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.
- Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vananemisega, sagedamini diagnoositakse rinnavähk > 50 aastastel naistel. Veerand rinnavähkidest leitakse < 50 aastastel, < 35 aastastel leitakse umbes 5% kõikidest rinnavähkidest.
- Üldiselt on haiguse esinemist seotud lääneliku elustiiliga. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja-Ameerikas (113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas).
- Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga. See kinnitab keskkonnafaktorite mõju haiguse kujunemisel.