Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit ehk raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud ehk metastaseerunud kasvajani (neljas staadium).
Rinnavähi jaotamisel erinevatesse raskusastmetesse kasutatakse TNM klassifikatsiooni, mille puhul hinnatakse:
Haiguse kulgu mõjutavad lisaks kasvajakolde suurusele veel kasvajast haaratud lümfisõlmede arv, vähirakkude küpsemisaste (G, Grade), rakkude paljunemisaktiivsus (Ki67). Samuti mõjutab haiguse kulgu hormoon- ja HER2 retseptorite seisund.
Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi.
Mõned rinnavähid ei progresseeru esimesest või teisest staadiumist kaugemale või toimub see protsess suhteliselt aeglaselt.
Rinnavähi staadiume kirjeldatakse alljärgnevalt:
Esimese staadiumi kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud ning puuduvad vähi leviku tunnused teistesse kehapiirkondadesse
Teise staadiumi kasvaja on kuni 5 cm suurune, võivad olla haaratud kaenlaalused lümfisõlmed või esinevad mõlemad tunnused. Samas puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.
Kolmanda staadiumi kasvaja mõõtmed on erinevad, võib olla ka üle 5 cm. Rind võib olla tursunud, rinna kuju muutunud. Tavaliselt on haaratud sama poolse rinna kaenlaalused lümfisõlmed, need võivad olla omavahel kinnitunud, moodustades tihke paketi. Kasvajalised lümfisõlmed võivad olla ka rangluu ümbruses, sügavamal rinnaku kõrval. Puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.
Neljanda staadiumi kasvaja võib olla igasuguse suurusega, kuid tavaliselt on haaratud piirkondlikud lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse keha piirkondadesse. Teistes organites on tekkinud uued rinnavähi kolded – siirded ehk metastaasid.
