Haiguse prognoos ja võimalus terveneda sõltub eelkõige rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal.
Esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga naistest on 5 aasta möödudes elus peaaegu kõik, kolmandas staadiumis diagnoositud vähiga patsientidest vaid umbes pooled.
Rinnavähk kordub sagedamini viie esimese aasta jooksul pärast haiguse diagnoosimist, seejärel on haiguse taaspuhkemine haruldasem.
Kui rinnavähk taastekib või levib teistesse kehaosadesse, nimetatakse seda kaugelearenenud rinnavähiks.
Rinnavähk võib taastekkida allesjäänud rinnakoes, teises rinnas, operatsiooniarmil või selle ümbruses, kaenlaalustes või rangluulohu lümfisõlmedes, aga samuti siiretena ehk metastaasidena luudes, kopsudes, maksas ja ajus.
Luuvalud võivad viidata siirete tekkimisele. Ajumetastaaside tekkimisel võib esineda peavalu, pearinglust või halvatusnähte. Kõhnumine, isutus, survetunne paremas küljes, ka halb enesetunne võivad olla maksakollete sümptomiteks. Kopsusiirete esinemisel võivad tekkida köha ja õhupuudus.
Operatsioonijärgse täiendava ravi kasutamine aitab vähendada haiguse taastekkimise ja levimise riski. Rinnavähi taastekke vältimine aitab säilitada elu.
