Rinnavähi otsene tekkepõhjus ei ole senini kindlalt teada.
Rinnavähki haigestumise riski võivad suurendada mitmed tegurid:
Vanus
Vanus on oluline riskitegur – haigestumise tõenäosus kasvab vanuse suurenemisega. Peaaegu 80% rinnavähkidest leitakse naistel, kes on üle 50-aastased. Noorte naiste seas on rinnavähki diagnoositud tunduvalt harvem.
Perekondlik rinnavähi esinemine - rinnavähi pärilikkus
Tegemist võib olla perekondlikult päriliku vähiga, kui ema- või isapoolses suguvõsas on esinenud rinna- või munasarjavähki kolmel või enamal inimesel. Samuti on risk suurem, kui rinnavähk on vähemalt ühel lähisugulasel leitud noores eas, enne 50-t eluaastat.
Umbes 5-10% rinnavähkidest arvatakse tekkivat pärilikult edasikanduvate mutatsioonide tõttu vastavates geenides. Rinna- ja munasarjavähi tekkega seostatakse kõige sagedamini mutatsioone rinnavähitundlikes BRCA1 ja BRCA2 geenides. Pärilikku rinnavähki, mille puhul inimene juba sünnib kahjustatud geeniga, iseloomustab avaldumine nooremas eas, nii nais- kui meesliinis ja perekondlik seos ka teistes paikmetes asuvate kasvajatega, sagedamini munasarja ja eesnäärme kasvajaga.
Hormonaalsed põhjused
Rinnavähki haigestumise risk on tihedalt seotud naissuguhormoonide – östrogeenide ja progesterooni toimega. Naissuguhormoonid võivad soodustada ja kiirendada vähirakkude kasvu.
Naissuguhormoonide tase organismis ei ole püsiv. Kõrge östrogeenide tase postmenopausis naistel on seotud rinnavähi tekkeriski suurenemisega. Üle 5 aasta kasutatud hormoonasendusravi menopausis naistel võib suurendada rinnavähki haigestumise riski.
Samuti esineb vähene riski suurenemine suukaudsete rasestumisvastaste ravimite pikaajalisel kasutamisel enne esmassünnitust.
Menstruaalfunktsiooniga ja sünnitustega seotud tegurid
Risk rinnavähi tekkele on suurem varase (alla 13. eluaasta) menstruatsioonide alguse ja hilise (üle 50. eluaasta) menopausi saabumise korral.
Haigestumise riski võib tõsta ka hiline esmasrasedus (>35 a.).
Eluaegne rinnavähi risk väheneb sünnituste arvu tõustes.
Eelnev rinnavähi diagnoos
Varasemalt diagnoositud rinnavähk suurendab oluliselt ohtu rinnavähi tekkeks teises rinnas. Selliselt teises rinnas tekkinud vähki nimetatakse kontralateraalseks rinnavähiks.
Healoomulised rinnahaigused
Mõningad healoomulised rinnahaigused võivad suurendada rinnavähi tekkeriski.
Toitumisega seotud tegurid
Inimese toit sisaldab umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõningaid peetakse kantserogeenseteks.
Keskkonnamõjud
Rinnavähi teket võib soodustada kokkupuude ioniseeriva kiirgusega ja pestitsiididega (keemiliste taimekaitsevahenditega).
Kuigi haiguse tekkeriski võivad mõjutada mitmed tegurid, puuduvad neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.
Neid riskifaktoreid ei saa alati ise mõjutada, küll aga saab neid arvestades pöörata suuremat tähelepanu võimalikele haigusele viitavatele ohuteguritele ja rindade kontrollile.