Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on:
- rindade enesevaatlus
- rindade kliiniline uuring
- mammograafia
- geneetiline uuring
Rindade enesevaatlus ja rindade kliiniline uuring on olulised meetodid nooremate (20-dates ja 30-dates aastates) naiste puhul.
Alates 40. (35.) eluaastast on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring.
SA Vähi Sõeluuringud koostöös Eesti Haigekassaga teostab rinnavähi varajase avastamise uuringuid 50-62 aastastele naistele.
Rinnavähi varajase avastamise projektis osalevad tervishoiuasutused:
Tallinnas:
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19, Tallinn. Tel: 617 2405 ja 5300 6334
- Mammograaf Rinnakliinik, Sütiste tee 17, Tallinn. Tel: 627 4470, 51 55405
- Ida-Tallinna Keskhaigla, Diagnostikakliinik (Magdaleena radioloogia osakond), Pärnu mnt 104, C korpus 1.korrus, Tallinn. Tel: 606 7684
Mujal Eestis:
- Tartu Ülikooli Kliinikum, Puusepa 8, Tartu; telefon 731 9411
- Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu; telefon 447 3561
- Ida- Viru Keskhaigla, Ilmajaama tn 14, Kohtla-Järve; telefon 337 8711
- Narva Haigla, Haigla 5, Narva; telefon 337 2737
Röntgenpilt rinnast ehk mammogramm
Mammograafilisel sõeluuringul teostatakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad sõltumatult kaks eriettevalmistuse saanud radioloogi.
Nimeline kutse uuringus osalemiseks saadetakse naisele posti teel. Kutsutute nimekiri koostatakse Haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel. Uuring on kutsutud naistele tasuta.
Kutsel on kirjas asutuse registreerimise telefoninumber, kuhu helistades saab uuringuaja kinni panna. Kutsega on kaasas infoleht, kus selgitatakse uuringu läbiviimise üksikasju.
Uuringule kutsutakse kindla intervalliga (2–3 aastat) sünniaastate kaupa.
Uuringutele ei kutsuta ravikindlustust mitteomavaid naisi. Samuti jäetakse kutsumata naised, kellel on varem diagnoositud rinnavähk, kuna need naised on regulaarse arstliku järelevalve all. Kutset ei saa ka need naised, kellele on eelneval aastal teostatud mammograafiline uuring saatekirja alusel.
Kui mammogrammidel leitakse täpsustamist vajavaid muutusi, kutsutakse naine täiendavatele uuringutele. Täiendavate uuringutena kasutatakse põhiliselt ultraheliuuringut (vajadusel võetakse ka koetükike kahtlustatavast piirkonnast) ja täiendavat mammograafiat. Lõpliku diagnoosi kinnitab morfoloogiline koetüki uuring. Täiendavaid lisauuringuid viiakse läbi kuni 4-6% uuritutest.
Vastus uuringu tulemustest saadetakse uuringu läbiviinud asutuse poolt naisele kirja teel.
Umbes 1/3 avastatud kasvajatest on healoomulised ja ei vaja kirurgilist ravi.
Rinnavähki on sõeluuringute käigus avastatud keskmiselt 6 juhtu iga 1000 uuringus osalenud naise kohta.
Eestis alustati esimesi mammograafilise uuringu pilootprojekte 1996. aastal Tallinnas ja 1998. aastal Tartus. Üle-Eestiline rinnavähi mammograafiline sõeluuringu projekt käivitati 2002. aastal SA Eesti Vähifondi juhtimisel.
Väga oluline on naiste osalusaktiivsus sõeluuringutes. Arenenud maade kogemus väidab, et süsteemselt toimiva sõeluuringute programmiga saab rinnavähist põhjustatud suremust langetada kolmandiku võrra.
Eestis on paraku põhiprobleemiks naiste vähene osavõtt uuringust, mis jääb oluliselt alla Soome ja Rootsi naiste terviseteadlikule käitumisele. Soomes on uuringutest osavõtt 89%, Rootsis 81%.
Sõeluuringus osalemise % Eestis aastate lõikes (s.o. osalemisprotsent uuringule kutsutud naistest):
Geneetiline sõeluuring
Kõrge rinnavähiriskiga naiste puhul kasutatakse ka geneetilist sõeluuringut – selle uuringu eesmärgiks on leida muutusi rinnavähi geenides. Uuring on kallis ja ei ole veel laialdaselt kättesaadav.
Kõrge rinnavähi riskiga naiste vanusegrupis on võimalike uute sõeluuringumeetoditena hindamisel kasutada rindade magnetuuringut ja ultraheli-uuringut, kuid seni on teaduslikud andmed nende uuringute kindluse kohta veel ebapiisavad.