Bioloogiline ravi

Bioloogiline ravi kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks.

Bioloogilised ravimid on elusrakkude poolt toodetud või sellest saadud aktiivsed ained – valgumolekulid, mis tavaliselt sisaldavad inimese immuunglobuliini või selle osa. Nendel ravimitel on väga täpselt määratletud sihtmärgid, mille külge nad toimides kinnituvad.

Bioloogilist ravi monoklonaalsete antikehadega kasutatakse konkreetse HER2 geeni defektiga patsientidel. Selle geeni muutuse tulemusena tekkinud vähivorm on agressiivsema kuluga ja allub halvemini tavapärasele ravile. HER2- staatus võib haiguse jooksul muutuda. HER2-positiivsus ei ole päritav.

Monoklonaalsed antikehad on kunstlikult loodud valgud, mis ründavad organismis vähirakke, jättes terved rakud puutumata.

Bioloogilised ravimid on trastuzumab, pertuzumab. Varase rinnavähi bioloogiline ravi kestab kuni 1 aasta. Kaugelearenenud haiguse korral on bioloogiline ravi koos erinevate keemiaravimitega.

Ka bioloogilisi ravimeid kombineeritakse omavahel parema raviefekti saavutamiseks (näiteks trastuzumab + pertuzumab). Uuema suunana seotakse bioloogilise ravimiga tsütostaatiline preparaat (trastuzumabemtansiin, trastuzumabderukstekaan).

Bioloogilised ravimid on enamasti hästi talutavad, kõrvaltoimeks on südamekahjustuse väike risk, selle jälgimiseks teostatakse regulaarselt südameuuringuid. Mõne ravimi puhul tuleb patsienti jälgida võimalike kopsusümptomite suhtes.

Ravimuuringutes on hindamisel erinevaid rakusiseseid ülekandemehhanisme mõjutavaid ravimeid (mTOR inhibiitoreid, HER2/HER3 topeltblokaatoreid, türosiinkinaasi inhibiitoreid jpt). Nende lisamine keemia- või hormoonravile aitab vältida ravimresistentsuse teket ja saavutada paremat raviefekti.